Metsa hind naaberriikides

Mets on Põhjamaade ja Baltikumi piirkonna üks väärtuslikumaid loodusvarasid, mida tihtipeale nimetatakse ka “roheliseks kullaks”. Eesti ja tema naaberriigid on tuntud oma ulatuslike metsaalade poolest, kus metsamaa hind on viimastel aastatel oluline jälgimisobjekt nii investorite kui ka metsaomanike jaoks. Käesolevas ülevaates võrdleme metsa hinda Eestis ja meie naaberriikides, uurime hinnaerisusi ja neid mõjutavaid tegureid.

Eesti metsamaa hinnatrendid

Eesti metsamaa keskmine hektari hind on 2025. aasta algul umbes 7300 eurot. See näitaja varieerub siiski märkimisväärselt sõltuvalt metsa asukohast, koosseisust ja küpsusest. Metsaost.eu andmetel küündis metsamaa hektari hind 2024. aasta suve hakul maksimaalselt 35 000 euroni. Võrreldes varasemaga on metsamaterjali hinnalangus mõjutanud ka metsakinnistute hindu.

Erinevate puuliikide metsade hind erineb oluliselt:

• Küpse männimetsa hind võib 2025. aastal küündida kuni 24 000 euroni hektari kohta (tagavaraga vähemalt 400 tihumeetrit)
• Kuusikute hind võib ulatuda samuti kuni 24 000 euroni hektari kohta
• Kaasikute hind jääb vahemikku 19 000 kuni 25 000 eurot hektari kohta (sõltuvalt kvaliteedist ja tagavarast)
• Lepikute metsamaa on oluliselt odavam, kuni 6000 eurot hektari kohta

Regionaalsed erinevused on samuti tähelepanuväärsed. Kõrgeima metsamaa hektarihinnaga maakond Eestis oli Võrumaa, kus see ulatus keskmiselt 4185 euroni, maksimaalse tehinguhinnaga isegi 14 482 eurot hektari kohta. Samas Läänemaal oli keskmine hektarihind vaid 2047 eurot.

Metsamaa hind Baltikumis: Eesti vs Läti

Baltikumi riigid on omavahel üsna võrreldavad nii majandusliku arengu kui ka metsamajanduse seisukohalt. Üldiselt maksab metsa hektar Baltikumis keskmiselt 7000-10 000 eurot, mis on märkimisväärselt soodsam kui Lääne-Euroopas, kus sarnased metsaalad võivad maksta 4-6 korda rohkem.

Läti on Eestist metsasem riik (metsasus vastavalt 54% ja 52%), kuid hinnaerinevused ei tulene otseselt metsasusest. Tähelepanuväärne on, et mõningate puusortimentide hinnad on Lätis kõrgemad kui Eestis. Näiteks on kasepaberipuu hind Lätis Eestist kõrgem, mis võib mõjutada ka metsamaa üldist väärtust.

Mõlemas riigis on viimase kahe aasta jooksul toimunud teatav metsamaa hindade stabiliseerumine pärast mõningast hinnalangust. Seda on mõjutanud nii globaalsed tarneahela probleemid kui ka puidu hinnalangus.

Metsad Põhjamaades: Soome ja Rootsi

Soome ja Rootsi on Euroopa kõige metsasemad riigid, vastavalt 73% ja 70% riigi territooriumist on kaetud metsaga. Paradoksaalselt on nendes riikides puidu kokkuostuhinnad madalamad kui Eestis, eriti palgi kokkuostuhindade osas.

Eesti metsaomanik saab oma palgi eest paremat hinda kui Rootsis või Norras. Seda võib seletada mitme teguriga:

1. Eesti saetööstus on tehnoloogiliselt väga arenenud ja konkurentsivõimeline
2. Rootsis on metsatööstus suuresti integreeritud, kus suured kontsernid omavad nii metsi kui ka töötlemisettevõtteid
3. Põhjamaades on metsa rohkem ja seega on konkurents väiksem

Soomes ja Rootsis on metsamajanduses pikad traditsioonid ning selgemad reeglid, mis võimaldavad metsamaa hindadel olla stabiilsemad. Samuti on metsaomanike ühistud tugevamad, mis aitab tagada õiglasemaid kokkuostuhindu.

Metsa tootlikkus ja selle mõju hindadele

Baltikumi metsad on väga produktiivsed. Tänu soodsale keskkonnale ja maastikule, mis on ideaalne metsade kasvatamiseks, võivad puud potentsiaalselt kasvada üle 30 meetri kõrguseks. Need metsad suudavad toota erakordselt suure koguse puitu – keskmiselt 180-240 kuupmeetrit hektari kohta aastas. Võrdluseks, Skandinaavia riikides on see näitaja ainult umbes 120 kuupmeetrit hektari kohta aastas.

See kõrgem produktiivsus muudab Baltikumi metsad investorite jaoks atraktiivseks vaatamata mõnevõrra ebastabiilsemale majanduskeskkonnale võrreldes Põhjamaadega.

Metsamaa turumuutused: Södra juhtum

Huvitav ilming metsamaa turgudel on Rootsi erametsaomanikke koondava Södra kontserni otsus müüa Baltikumis oma metsaomandid. Kontsern kavatseb müüki panna üle 150 000 hektari metsamaid, sealhulgas Eestis otsib ostjat 44 miljoni euro väärtuses metsale.

Södra Forest Estonia OÜ on üks suurimaid metsamajandajaid Eestis, hallates kokku enam kui 16 000 ha maad, millest üle 90 protsenti moodustab metsamaa. Kontserni müügiotsus ei tulene aga metsa väärtuse vähenemisest, vaid strateegilisest fookuse muutusest – keskenduda liikmete metsadele, mitte metsa omamisele.

Puidu hindade mõju metsamaa väärtusele

Puidu tihumeetri hind on metsamaa hektari hinna üks suurimaid mõjutajaid. Võrreldes aastataguse ajaga on puidu kokkuostuhinnad olenevalt sortimendist kohati kuni mõnekümne euroga miinuses, mis on teinud ka metsamaa hinna pigem odavamaks.

Huvitaval kombel on Eestis ümarpuidu hinnad kõrgemad kui naaberriikides. Selle põhjuseks on Eesti kõrgeltarenenud saetööstus, mis väärtusliku tooraine nimel konkureerib teiste riikidega.

Samas on Eestis hinnalangusega esmalt pihta saanud paberipuu, sest meil puudub kohalik tselluloositööstus ja konkurents. Kui USA-Hiina kaubandussõja tõttu tselluloositurg langema hakkas, vähenes ka paberipuu nõudlus. See näitab, kuidas globaalsed trendid mõjutavad erinevaid puidu sorte ja seeläbi ka metsamaa hindu.

Tulevikuväljavaated

Eesti metsamaa hinnad on võrreldes Põhjamaadega suhteliselt kõrged, aga madalamad kui Lääne-Euroopas. Kuigi metsamaa keskmine hind on stabiliseerunud umbes 7300 euro juures hektari kohta, võivad kõrgekvaliteedilised metsad maksma minna üle 30 000 euro hektari eest.

Huvitaval kombel ei ole metsamaa hind otseselt seotud riigi metsasusega – näiteks Soomes ja Rootsis, kus metsasus on kõrgem kui Eestis, on mõnede puidusortimentide hinnad madalamad. See viitab sellele, et hinnamehhanisme mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu puidutööstuse arengutase, konkurents, omandistruktuur ja globaalsed turutrendid.

Tulevikus võib oodata stabiilset või mõõdukat kasvu metsamaa hindades, eeldusel et puiduhinnad ei lange järsult. Jätkusuutlik metsamajandamine muutub järjest olulisemaks ja võib lisada väärtust hästi hooldatud metsadele. Samuti võib kliimamuutuste vastases võitluses metsade süsiniku sidumise võime muutuda rahaliselt väärtustatavaks, mis võib pikemas perspektiivis kujuneda oluliseks metsamaa väärtust mõjutavaks teguriks.

Investorite jaoks jääb Baltikumi metsamaa atraktiivseks võimaluseks – suhteline stabiilsus, kõrge produktiivsus ja mõistlikud hinnad teevad sellest hea pikaajalise investeeringu variandi.

Võrdlustabel

Riik	Metsa keskmine hind (EUR/ha)	Metsasus (%)	Eripärad
Eesti	7300-9000	52%	Kõrgemad ümarpuidu hinnad kui naaberriikides
Läti	7000-10000	54%	Kõrgem kasepaberipuu hind kui Eestis
Soome	Madalam kui Eestis	73%	Suurim metsasus Euroopas, tugevad metsaühistud
Rootsi	Madalam kui Eestis	70%	Integreeritud metsatööstus